MÕNE REAGA

kutsumata külalised

2010-09-23T08:51:00.001+03:00

päev pahedest paadunud.
temas täis sai see ring.
hetk äsja saabunud -
võõrad kohvrid esikus ei tundnud mind.

oma äratallatud kingades
tulijad vastu võtsin.
küsimus üks uitas mõttelõngades.
terekäe õhku rippuma jätsin.

kohmetus kobas riiulilt kohvitasse.
silmanurk külalisi piilus.
naabri koer haukus õues kasse.
kohvikann tegi vaikiva tiiru.

nad rüüpasid kuuma mõrkjat jooki
rääkides kõlavat juttu.
ei näinud mu kulunud kingi ei mind,
ega seinakella pidevat ruttu.

sealt hiilisin salaja minema,
uue päeva kolmandal tunnil.
vaikus - kui võõrad ka siia peaks tulema,
lukus uks nad mujale minema sunnib.

Punane kajakas

2010-03-25T22:26:00.008+02:00

Ärkasin külma tõttu nagu tavaliselt. Kobasin pimeduses voodi kõrval asetseva öökapi pealset. Miski kukkus suure kolinaga põrandale. Lõpuks leidsin paberitehunniku alt otsitud mobiiltelefoni. Vaatasin kella. Viis nagu ikka. Imelik, et igal hommikul ,kui ärkasin, lootsin kella vaadates, et olen kasvõi veerand tundigi kauem maganud, aga see lootus pettis mind alati. Olin küll eile pisut rohkem kütnud, nagu tegin seda iga kord, kui öine torm endast juba päeval tasapisi jõudu kogudes märku andis. Kogu vaev osutus siiski ikka ja alati asjatuks. Mõttetu oli end teki sees kägarasse tõmmates proovida uuesti magama jääda. Tuli tõusta, et sooja saada. Tekk ümber, astusin akna alla. Lükates kardina veidi kõrvale, ei näinud ma peale lume midagi. Seda valget ja ise enese igavusse tardunud külma maailma. Ainult öösiti murdis sellest tardumusest välja torm. Sadas tihedat lund, millest marus tuul kuhjas vahel nii kõrged hanged, et isegi aknast, kust praegugi välja vaatasin, oli võimatu midagi näha. Algas see viis aastat tagasi, kui asusin elama sellesse majja siin, keset metsi. Kõik oli hästi kuni selle ajani, mil pea kaks aastat tagasi jäi tulemata kevad. Ootasin ja ootasin, aga ei tulnud. Korraks mõtlesin tookord isegi majast loobuda, aga kuhu minna, kui keegi sind kusagil ei oota. Jätsin selle mõtte katki lootes, et ehk tuleb kevad taas, kui olen kannatlik. Vaatasin, hanged kõrgusid jälle kuuri räästani. Jalgrada, mis viis kuurini ootas lahti rookimist. Tuule tantsupidu oli korralik olnud. Lumi, ainult lumi. Ma ei taha enam lund! Ei taha, kuulete! Karjusin oma hinge põhjast tuleva soovi varasesse, veel pimedasse hommikusse. See karjumine mind ei aidanud, sest kümne kilomeetri raadiuses polnud ainsatki inimest. Ehk vaid selle pärast ma karjusingi nõnda või oli selles hoopis süüdi punane kajakas.

       Mäletan täpselt, see juhtus 21.juunil. Tõmbasin kalendris sellele kuupäevale isegi ringi ümber. Igapäevase lume rookimise lõpetanud ,seisin labidavarrele toetudes keset õue, et hinge tõmmata, kui värava ees peatus auto. Huvitav, kes see võiks olla? Polnud mul ju kedagi oodata. Veel vähem sellise uhke autoga. Läksin väravale lähemale. Juba astuski juht autost välja. Selgus, et ta oli eksinud. Tahtnud sõita tuttavate suvekodusse kuhu ta oli külla kutsutud, aga midagi segamini ajades, nagu selgus, valest teeotsast sisse keeranud. Kui olin talle seletanud missugusest teeotsast tuleb tal sisse sõita, vestlesime veel veidi. Ta rääkis oma tööst ning avaldas tunnustust mu majale, küsides kas üle jõu ei käi? Pühapäeval ka labidas käes? Rääkisime ka loodusest, mis siinkandis tema meelest olevat eriti kaunis. Aeg kulus kiiresti. Lõpuks ta vaatas kella, tänas ja palus igaks juhuks mu telefoni- numbrit, et kui veel siia kanti satub.....Seisin väravas, vaadates ära sõitvale autole järele ei tea kui kaua, autot polnud ammu enam näha, mina aga aina vaatasin ja vaatasin. Lõpuks ärkasin nagu unest avastades, et päike on juba metsa taha vajumas minul, aga olid puud veel tuppa viimata rääkimata kütmisest. Vaatasin lumelabidat, mida ikka vee käes hoidsin mõeldes, tõesti täna on ju pühapäev. Juba oligi hakanud kerget lund sadama. Tuli kiirustada, sest varsti sadas nõnda, et ei näinud õieti jalg jala ette. Tuli ahjus,istusin teekruus käes ahjusuu ette.Sealsamas kuuma teed juues kuulsingi esimest korda punase kajaka naeru.

        Alguses see lõbustas mind, aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkas ta naerus kostma irvitavaid noote. Ütlesin siis talle alati naera naera, minul pole sellega asja, sest sa naerad valedele kõrvadele. Mõned kuud hiljem hakkasin lindu tundma ka enese sees. Ta tagus oma tugeva nokaga valusasti mu südant ,nagu oleks see ainus millega võimalik nälga kustutada. Sellest päevast peale hakkas mu jõud raugema. Väga sageli oleksin tahtnud kõik sinnapaika jätta, et minna kuhugi, kus lind võiks rõõmuga tiivad välja sirutada ja lendu tõusta. Jätsin siiski alati minemata, sest ei teadnud, kus selline koht võiks olla. Ei saanud ka enda eest salata, et omamoodi ju isegi armastasin seda maja. Tema vanu palkseinu ja väikeseid neljast ruudust koosnevaid aknaid. Armastasin seda suurt ahju. Hoolimata sellest, et kütmisega pidi palju vaeva nägema. Õhtuti oli ta tule paistel mõnus teed juua või niisama külmast võetud keha soojendada. Mäletan selgesti seda esimest korda, kui väravast sisse astusin. Maja oleks just- kui ohates öelnud. Lõpuks ometi! Jõudsin ikka ära oodata. Vanad seinad lõid end sirgu ja aknasilmades mängles lõbusalt varakevadine päikesehelk. Selle kummalise kiindumuse tõttu kõndisingi nüüd sageli lihtsalt toast kööki, köögist tuppa. Otsides tegevust, et täita aega, mis lume rookimisest ja kütmisest üle jäi. Pesin niigi puhtaid põrandaid ning otsisin õhinaga toast tolmu, nagu oleks see teab mis väärt varandus. Selline rahutus valdas mind siis, kui linnu naer kõlas rõõmsalt ning ta arvas, et võib lendu tõusta ka siinsamas hangede vahel, kui vaid tahab. Hoopis hullemad olid päevad, mil linnu naer kõlas võika irvitusena. Neil päevadel ei teinud ma midagi, istusin tekki mässituna toas kiiktoolis ja üritasin kajakat puuri panna. Raadio röökis täiel rinnal laulda, mina kuulsin aga ainult kajaka naeru ja tundsin ta tiibade märatsevat sirutamis- püüdu. Maja muutus lumemäeks, kust paras kelguga alla sõita, oleks vaid kelk olnud. Puukuur, seda tuli hiljem lausa mitu päeva välja kaevata, nii suure hange all oli ta. Kajakal polnud sellest sooja ega külma. Tema naeris just nii kuidas tema tahtis või paremaks pidas. Ta ei hoolinud vähimatki sellest, et ma tema pärast vahel kolm ööd -päeva ei söönud ja joonud ning külma tõttu väsimusest uimasena tekikuhja all, silmad paistes, hommikut ootasin. Ei ,tema ei hoolinud endast ega minust. Vahel ma lausa palusin tal enesele sobivam paik otsida, mille peale kuulsin vaid naeru, mis korraks kaugenes, kuid kõlas kohe veel valjemini, nagu oleks tal tõsine soov mind kõikide teiste helide suhtes kurdiks muuta. Mõistsin, palumisel pole mõtet. Aga midagi pidi ju ometi aitama, sest teadsin, et nõnda edasi elades raugeb mu jõud varsti lõplikult. Lumi matab minugi ja siis ei ole enam midagi.

          Seisin ikka veel akna all, ega suutnud end sealt kuidagi liikuma sundida. Nagu oleks mulle täna hommikul juured alla kasvanud. Varbad külmetasid. Unest polnud jälgegi. Kajakas irvitas ja rabeles. Tundsin, et lämbun, kui kohe midagi ei tee. Lõpuks kogusin oma viimased tahtejõu riismed kokku ning panin laualambi põlema. Riietusin, et tuua mõned halud. Hanged olid üle põlve. Kaevasin kuuri ukse kätega lahti. Tuppa tagasi jõudnud, tegin esmalt tule ahju. Sellega valmis saanud, hakkasin asju pakima. Olles ka sellega valmis saanud, panin selga musta jänesenahast kasuka, tõmbasin saapad jalga, kindad kätte, võtsin koti ning väljusin.Selleks, et enam mitte kunagi tagasi tulla.

           Rühkisin ennastsalgavalt läbi valge tardunud vaikuse bussipeatuse poole, et sõita.Kuhu? Ei teadnud isegi kuhu.Peaasi, et ära siit. Võimalikult kaugele, kus pole hangesid ega öiseid lumetorme. Sundisin end uskuma, et kuskil selline koht kindlasti on. Tuleb vaid loota hea õnne peale. Ehk on võimalik seal ka punasest kajakast vabaneda.

           Ootasin kaua. Lõpuks ometi tuli buss. Andsin juhile raha, saades vastu väikse valge paberi. Bussis olid peale minu veel mõned inimesed. Istusin akna alla, et oleks hea välja vaadata. Kõik oli korras. Buss sõitis. Kuid siis köitis mu tähelepanu keegi naisterahvas, kellel polnud seljas ei kasukat, ei mantlit, isegi kampsunit mitte. Ta kehakatteks oli vaid ilus lilleline suvekleit ja paljaste jalgade otsas rihmkingad. Selgus, et olin ainus selles bussis kes kandis kasukat ning talvesaapaid. Mul hakkas piinlik, see tunne valgus kõrvetava punana mu näkku. Issand, mida nad küll minust mõelda võisid, kui bussi astusin. Kajakas irvitas mu mõtte peale eriti võikalt. Ole vait, ole ometi kord vait! Kordasin talle sosinal, oma poolenisti käsku, poolenisti palvet. Vaatasin uuesti naist ning rõõm lainetas läbi keha. Oleksin tahtnud hõisata. Kusagil, seal kuhu naine sõidab, on suvi - päike, rohelus, lilled......Miks polnud ma varem selle peale tulnud? Miks polnud ma ometi põgenenud varem sealt hangede keskelt? Ehk poleks siis ka kajakas mu kõrvus nõnda naerma hakanud? Ei tea. Ei tea ja see polnudki praegu tähtis. Tähtis oli vaid see, et seal, kuhu sõitis naine oli kindlasti suvi ja et olin otsustanud väljuda koos selle naisega. Sõit kestis hea mitu tundi. Uni tuli vägisi peale, magama jääda aga ei julgenud. Kartsin, et naine võib vahepeal maha minna. Vaatasin aknast välja. Kas mulle vaid tundus või oligi lund vähemaks jäänud. Hakkasin huvi ning kerge erutusega jälgima metsi, külasid ja põlde. Mida kauem ma vaatasin, seda vähemaks jäi lumi, kuni oli täiesti kadunud. Vaatasin huviga seda lumeta maapinda, tundes endas tohutut tahtmist paluda bussijuhti buss peatada, et minna ning veenduda nähtava tõeluses. Suutsin end siiski ohjeldada. Mõne aja pärast jõudis buss kuhugi linna. Naine tõusis istmelt. Seda tegin minagi. Buss peatus, väljusin koos naisega hoides kasukat käevarrel. Olin kohale jõudnud. Kuhu, polnud tähtis, sest lund selles linnas tõesti ei olnud. Polnud ka päikest, lilli ega rohelisi lehti puudel ,kuid mulle aitas sellestki. Kajakas naeris rõõmsalt ja tema tiibade erutav sirutus sundis mind tegutsema. Oli vaja leida enesele koht, kus elada.

         Ärkasin varakult. Tõmbasin kardinad akna eest, et lasta hommikusel suvepäikesel end tervitada. Olin õnnelik selles linnaservas asuva puumaja teise korruse pisikeses üürikorteris. Lumi mu elust oli juba ammu kadunud. Talv oli taandunud. Vaatasin aknast välja, oodates kohvi valmimist. Maja ees kasvasid kõikvõimalikud lilled. Minu kätetöö, mõtlesin uhkusega. Olin nimelt võtnud enesele majahoidja kohustused, mida täitsin ka südamest tuleva hoole ning armastusega. Kohv oli valmis saanud. Istusin koos tassiga tugitooli ja nautisin hommikut. Hommikud meeldisid mulle, sest neis oli mingi salapära. Nad oleksid nagu teadnud mida päev toob, aga lasid sul enesel läbi oma tegemiste kõigeni jõuda. Punane kajakas minus ei rabelenud enam. Võis öelda, et ta oli mu kõhukoopa rahule jätnud. Isegi ta naer kostis mu kõrvu vaid vahel harva. Tavaliselt siis, kui helises mobiiltelefon. Seda juhtus ehk kord paari kuu jooksul ja siis olid need ka ikka vaid valeühendused. Kohv joodud tõusin, et minna jalutama, sest sellise ilmaga oli lausa patt toas istuda. Pealegi oli mul ka turule asja. Olin juba koridoris ja hakkasin ust lukku keerama, kui kuulsin mobiiltelefoni helinat. Ma ei kandnud telefoni kunagi kaasas, sest ei pidanud seda vajalikuks. Seisin ning kuulasin. Süda tagus. Las heliseb mõtlesin. Küllap lõpetab varsti. Ootasin. Ei lõpetanud. Aina helises oma metalsel häälel nõudlikult. No mis mul viga on? See on nagunii valeühendus. Lõpuks jäi telefon vait. Keerasin ukse lukku ja hakkasin trepist alla minema, miski aga näris sees koledal kombel. See närimine sundis mind üles tagasi minema. Jooksin, võtes kaks astet korraga. Keerasin kiiruga ukse lukust lahti ning tormasin tuppa. Seisin keset tuba, telefon käes korrates lauset, helise palun veel kord. Pa-lun! Miks ma seda tahtsin? Kas tõesti.......lootsin? Astusin akna alla. Päike oli pilve taha kadunud ,tuba umbselt hämaraks muutunud. Avasin akna. Õhk õues oli katkemiseni pingul. Vaatasin lilli ega näinud neis enam midagi, mis oleks rõõmu teinud. Lilled nagu lilled ikka, mis sest, et minu kasvatatud. Poleks teinud seda mina, oleks teinud kindlasti keegi teine. Pigistasin käes olevat telefoni. Peopesad olid higised. Helise ometi! vasardas peas. Võpatasin, kui mobiiltelefoni metalne helin vaikusse lõikus. Ei julgenud vastata. Äkki on ikkagi valeühendus, mis oli pea sada protsenti tõenäoline. Lõpuks hirmust, et telefon helisemise lõpetab, vajutasin nupule. Ma kuulen. Tere! ütles mehe hääl mulle kõrva. See olen mina. Jõuan kohe kohale. Olen juba teie teeotsas. Kuna ma midagi ei vastanud, karjus ta hallo! Hallo! Kas kuulete, see olen mina, kellele te kord teed juhatasite, mäletate. Olen kohe kohal! Tahtsin vastata, aga ei suutnud. Liigutasin vaid abitult suud. Tema aina kordas, hallo, kas kuulete, hallo! Kui ma ikka ei vastanud, küsis ta. Või ei taha te, et ma tulen, kui ei, siis öelge ja ma ei tule. Järsku ma karjatasin, nagu oleks just nüüd kogu mu hääl kuskilt paisu tagant valla pääsenud. Ei ! tulge,tulge ma ootan! Hästi, olen kohe kohal. Ja juba kostiski telefonist ühetooniline piip, piip. Mind äratas äike, mis kärgatas üpris maja ligidal. Hakkas vihma sadama. Seisin lahtise akna all ja siis, nägin teda - suur punane lind, lendas valulikult naerdes, tumedas taevas, läbi vihma, kuhugi sinna metsade taha tormi eest varju otsima.

2003 suvi.

papaKoid

2010-01-22T00:33:00.007+02:00

Ta seisis põlvini mudas. Vihma kallas, tuul raputas ta kõhna külmetavat keha - sügis. Riided, mis tal seljas, olid suvised. Õhuke pluus ja räbaldunud lühikesed püksid püüdsid oma tööd teha nii hästi, kui suutsid, aga sügisvihma ning tormituule vastu nad siiski ei saanud. Ega sellest polnudki midagi, sest ta oli ükskõikne kõige suhtes, mis tema ümber toimus. Ta seisis ega märganud midagi. Liig valus oli, liig raskelt lämmatas äng, et midagi märgata või tunda külma. Ah, et kust mina seda tean? Tean, sest nägin teda oma koduaknast. Ta seisis ju otse üle suure muruplatsi mudasel teel. Kunagi ei liikunud ta paigast ega keeranud pead. Hoolimata sellest, et hüüdsin teda sageli - oh neid lohutamatuid umbseid unistusi, mis juhivad pimeda tupikuga lõppevale tänavale. Vaatasin teda mõeldes, et ehk kangastub ta silme ees praegu päike - killuke lapsepõlve vahetust soojusest ja selgusest, liivakastist ja pisikesest piimaautost, millega ta nagu peaaegu päriselt sõitis mööda mängumaa külavaheteid. Või oli ta just leidnud sametise kasukaga mutionu, kes küll enam elumärki ei andnud kuid oli siiski väga ilus, väärides korralikke matuseid. Kurku tõusis mingi imelik klomp, mis kippus silmanägemist ähmastama. Tajusin, et ta ei looda enam millelegi ega kellelegi. Tema elus oli vabadus maksnud liiga kõrget hinda. Läbi elu tulles, oli ta selle hinna kogu oma hingejõuga mitmekordselt tasunud, jättes omale vaid õiguse seista liikumatult oma maailmas, kus polnud süüdistajaid ega süüdlasi.
Hommikul ärkasin nagu ikka, ei tea isegi mille peale. Komberdasin kööki kohvi keetma, ühtlasi torkasin oma uimase pea külma vee alla. Rüübanud kohvi, kuivatasin pea. Silmad läksid selgemaks - olin ärganud. Piilusin kardinate vahelt välja. Sügisene hommik. Vihma ei sadanud enam, kuigi taevas oli nutuse näoga. Tuul oli vaibunud. Uus päev oli tormi oma saabumisega rahustanud. Minu tänane päev pidi tervenisti koosnema külaskäigust tema juurde. Riietusin. Miski mu sees muutus ärevaks. Kallasin ülejäänud kohvi termosesse, võtsin kaks kruusi, asetasin asjad kotti ning tõmbasin enese järel kinni koduukse, astudes sügise rõskesse hommikusse, et minna. Seisatasin muruplatsi ees, aga otse üle platsi ma siiski ei läinud, kuigi see oleks teed oluliselt lühendanud. Valisin tee, mis viis samuti temani, aga tegi ringi ümber väikese metsatuka. Vajasin aega oma erkude rahustamiseks. Hakkasin minema. Kõndisin aeglaselt, püüdes end koguda. Samas jälestasin oma nagu pisut haiglast uudishimu.,, Miks ma seda teen” küsisin eneselt. Ei osanud vastata. Veel oli võimalus tagasi pöörduda, oli võimalus ümber mõelda.Visanud peast kõik küsimused ning kahtlused, tundsin, et jalad on millegipärast märjad. Selge, kuidas olekski saanud nad kuivad olla. Olin jalga unustanud toasussid, mis iseenesestki mõista lirtsusid mudasest veest. See asjaolu aga ei sundinud mind siiski koju tagasi pöörduma. Olles vabanenud oma kahtlustest, tahtsin võimalikult kiiresti temani jõuda. Pigistasin rusikasse tõmmatud käsi mantlitaskus. Peopesad higistasid ja mingi tundmatu tegur nööris kõri. Süda tagus peaaegu, et kuuldavalt. Kiirustades edasi, püüdsin meenutada seda päeva, kui esimest korda teda oma aknast nägin. Ei mäleta. Tean vaid seda, et oleme temaga siin issandast mahajäetud paigas kahekesi juba väga, väga kaua. Üritasin ka meelde tuletada, millal viimati rääkisin teise inimesega. Seegi ei meenunud. Inimest ennast mäletasin, kuigi see mulle ei meeldinud, liigagi selgelt. Tema nimi, mis iseenesest libises üle mu huulte, kukkus karjatades vihmaveeloiku. Midagi mõtlemata võtsin taskust mündi ja viskasin nimele järele. Vee mudane pind virvendas. Lükkasin juuksed higiselt laubalt, avasin mantlinööbid. Ei tohi mõelda, ei tohi, karjusin enesele sosinal. Äkki, endalegi ootamatult meenusid mulle linnud ning mind hakkas huvitama palju on kell. Selgus, et olin kella koju unustanud. Aga ometi oli vaja teada õiget aega, sest papaKoid olid harjunud sööma kindlal kellaajal. Hoolimata sellest, et olin jõudnud talle juba üsna lähedale, panin koti termose ja kruusidega tee äärde põõsasse ning hakkasin tuldud teed tagasi minema, selleks, et võtta kell. Samas avastasin rõõmuga, et saan ka jalad kuivatada ja susside asemel säärikud jalga tõmmata. Kodu poole tagasi minnes tundsin kummalist kergendust. Ümisedes mingit senitundmatut viisi, korjasin tee äärest kümmekond kollast vahtralehte, et need kodus ilmatusuure Jumalasõna vahele pista. Nõnda ümisedes märkasin ehmatusega, et minu poole kihutab auto. Hüpanud kraavi, vehkisin kätega, karjudes juhile täiest kõrist, et teel seisab inimene!! Hoides kinni kõrvu ja silmi, tundsin vaid, kuidas mudane vesi mulle näkku paiskus - auto oli möödunud. Avanud silmad, keerasin end, kartes kõige hullemat. Aga ei, ta oli alles. Pühkisin mantli sisemise servaga nägu. Jah, ta oli alles. Seisis endiselt liikumatult minu poole seljaga, nagu poleks autot olnudki. Küllap mahtus auto tast mööda, juht oli kindlasti piisavalt osav. Siis meenus mulle, et ma nagu ei näinudki rooli taga kedagi. Kummaline. Panin aga selle mõtte oma pisut viletsa nägemise, auto kiiruse ja sombuse ilma arvele. Kraavist välja roninud, vaatasin oma mudaseid riideid. See, mismoodi ma välja nägin, ajas naerma. Naersin täiel häälel ja südamest. Tundsin tohutut rõõmu vabadusest seista mustana, märjana ja toasussides keset mudast teed. Enese pisut rahulikumaks naernud, jättes siiski naeratuse suunurka, hakasin taas kodu poole astuma, et mahaununenud kell võtta, sest õige aeg oli tähtis, papaKoid olid tähtsad.Koju jõudnud, kasisin end siiski esmalt ning vahetasin riided. Pesin lausa kaks korda. Esimene kord seisin keset esikut plekkvannis koos mantliga. Määrisin mantlile hoolega seepi peale ja küürisin tugeva harjaga. Pannud mantli kuivama,vahetasin vannis vee. Seejärel ronisin uuesti vanni. Nüüd juba täiesti ihualasti. Nühkisin end hoolega, tundes mõnu soojast veest, mida ma endale kopsikuga peale valasin. Kõik oli hästi. Kuivad riided seljas, hakkasin kella otsima, sest pidin ju teada saama, kas papaKoide toitmise aeg on käes. Sattusin peaaegu paanikasse, kui olin otsimisega jõudnud sahvrisse tolmuste purkide japudelite vahele. Ilma kellata tuppa tagasi pöördudes, silmasin kadunud asja esiku põrandal. Võtsin kella kiiruga üles, polnud aega mõelda, kuidas oli kell esiku põrandale sattunud, sest tähtis oli vaid õige aeg, papaKoid olid tähtsad. Õnneks oli lindude toitmiseni veel aega. Hakkasin end uuesti väljaminekuks sättima, et jätkata teed, mis pooleli oli jäänud. Seekord ei tohi kella enam unustada. Pannes esikus säärikuid jalga, tulin enese arvates suurepärasele mõttele ka papaKoid kaasa võtta. Kui mul on kaasas kell ja papaKoid, ei kaotama enam aega. Saan linde ju ka tee peal toita. Puur oli suhteliselt suur ning raske. Tõmbasin paar ringi tipi ümber puuri, et lina, mis seda kattis, kandes maha ei libiseks. Väljusin taas kodust. Seekord oleksin hea meelega läinud otse üle muruplatsi, aga ei saanud, sest kott termose ja kruusidega oli tuldud teel põõsas. Pidin oma kandamiga jälle valima tee, mis oli palju pikem. Õnneks olid linnud puuris rahulikud, laskmata end jahedast õhust ning puuri õõtsumisest häirida. Olin isegi veidi uhke, et saan nõnda oma linde koos puuriga kanda. Pidulikult mõtlesin, näitan talle ka oma papaKoisid, kindlasti meeldivad nad talle. Ärevust polnud enam. Oli vaid soov teda näha, temaga rääkida. Kuna mu ainus kohustus oli mul kandamina kaasas, olin õnnelik ja rahul, et ei pea enam oma teekonda katkestama. Mingi kummaline soov talle tõelist rõõmu valmistada sundis mind puuri hetkeks teeserva maha panema, et minna kümmekond meetrit paremale, kus silmasin pihlakat. Viin talle mõned punaste marjakobaratega oksad. Jõudnud puuni, lummas puu ilu mind niivõrd, et ma ei raatsinud ainsatki oksa sellest ilust murda. Hea küll, saab ka ilma oksteta. Võin sellest ilust talle ka ju jutustada. Läksin teele tagasi, võtsin puuri ning astusin edasi. Olin jõudnud juba peaaegu põõsani, kus minu teada pidi olema kott, kui meenus, et tuleb kella vaadata. Ehmatusega avastasin taas kella kojuununemise. Panin puuri uuesti teeservale ja hakkasin kodu poole jooksma, sest õige aeg oli tähtis, papaKoid olid tähtsad. Säärikutega oli ebamugav joosta, kuna need olid rasked ning pealegi veel paar numbrit suuremad, kui vaja oleks olnud. Tee koduni tundus hirmus pikk......kuid......lõpuks ometi. Kiskusin kiiruga ukse lahti, rabasin esiku riiulilt mahaununenud kella......õnneks oli veel aega. Seekord pistsin kella jope taskusse, tõmmates igaks juhuks kinni ka tasku luku. Tagasitee möödus rahunedes. Puur oli õnneks alles ja taas oli kõik korras. Võtsin oma kandami uuesti sülle, et minna kõigepealt põõsani, kus pidi olema kott. Astusin reipal sammul olles taas rõõmus. Nägin juba eemalt oma kotti, mis läbi raagus okste nagu mõni vana tuttav mind hõikas. Olles põõsani jõudnud, panin puuri ettevaatlikult maha, et võta kott. Küünitasin põõsasse, haaranud koti,.....see oli täiesti tühi.! Olin hämmastunud. Vaatasin koti, jah täpipealt see sama kott, mille olin võtnud, kui esimest korda kodust välja tulin. Koti räsitud olekule ei pööranud ma kuigi suurt tähelepanu, pisut imelik see küll tundus aga rohkem häiris mind see, et kott oli tõesti täiesti tühi. Vaatasin tühja kotti, ega suutnud kuidagi oma silmi uskuma hakata. Ehk polegi see õige põõsas, püüdsin end lohutada. Olid nad ju üsna sarnased seal kraaviserval kasvades. Otsustasin läbi otsida veel mõned põõsad ja kui ma oma kotti koos sisuga ei leia, lähen koju tagasi ja keedan uue kohvi. Ei saanud ma ju ometi endale lubada sellist ebaviisakust, minna külla ilma külakostita. Mõnutundega võtsin taskust kella, et veenduda, jah lindude toitmiseni oli veel aega. Tõstsin puuri sülle, vaatasin läbi veel paar põõsast ja lõin käega. Keerasin otsa ringi , rutamaks kodu poole uut kohvi keetma, sest aeg polnud ju ometi raisata. Pisut kahju oli kruusidest, need olid ainsad asjad, mis olid olnud sama vanad nagu ilmatusuur Jumalasõna. Teha polnud aga midagi, mis läinud, see läinud. Termoseid oli kodus õnneks veel. Jõudnud koju, panin puuri lindudega ettevaatlikult tavalisele kohale tagasi ning läksin kööki kohvi keetma. Seekord proovisin enam mitte kiirustada, et miski ei ununeks. Otsisin sahvrist uue termose, valasin valmis kuuma joogi sisse,mõeldes, kas lisada ka suhkrut. Huvitav, joob ta suhkruga või suhkruta kohvi? Kallasin siiski suhkru purki, pannes kaane hoolega peale. Olles kõik vajalikud toimetused teinud, oli mul uus kott taasminekuks pakitud. Võtsin puuri, panin säärikud jalga. Veendunud, et kell on ikka taskus ja, et lindude toitmiseni on aega, väljusin koos oma kandamiga veel kord kodust, et lõpuks siiski kohale jõuda. Nüüd ei takistanud mind enam miski otse üle muruplatsi minemast. Aga ma ei teinud seda, sest mulle tuli meelde nimi, mis oli loiku kukkunud. Millegi pärast hakkas mul nimest hirmus kahju. Otsustasin nime üles korjata. See otsus tegi rõõmu. Olin enese üle uhke. Olin läbi selle otsuse just nagu puhtamaks ja paremaks saanud. Kandamgi süles ei tundunud enam nii raske. Ega midagi, võtsin jälle jalgade alla pikema tee, sest otsust oli vaja teoga tõestada. Kõndisin üsna aeglaselt, kuna puur lindudega ja kott ei võimaldanud kiiresti liikuda. Samas üritasin meelde tuletada missugusesse poriloiku oli nimi kukkunud. Teadsin seda, et loik asus selle põõsa ligidal, kuhu olin jätnud eelmise koti. Proovisin meenutada loigu kuju ja suurust. Silme ette tuli vaid ühtlaselt muda ja vihmaveelompidega täidetud tee. Igal juhul oli nüüd selge,alates põõsastest pidin kõik porilombid läbi otsima. See kohutas pisut. Olles aga mõtte pähe võtnud, lähenesin siiski otsustavalt põõsastele. Asetasin puuri ettevaatlikult teeservale ja vaatasin igaks juhuks ka kella. Ei, lindude toitmiseni oli veel aega. Panin kella taskusse tagasi. Tasku luku tõmbasin korralikult kinni, et asuda asja kallale. Kükitasin esimese mudaloigu kaldale. Tõmbasin parema käe varruka küünarnukini üles ning pistsin vette. Kobasin sõrmedega tasapisi mööda loigu kivist liivast põhja. Midagi, mis oleks sõrmedele tundunud teistmoodi ,seal polnud. Võtsin käsile järgmise loigu. See oli eelmisest palju suurem. Käpuli olles libistasin terve loigu põhja sõrmeotstega õrnalt kombeldes hoolega läbi. Ei midagi. Kõik see kordus üha uuesti ja uuesti. Olin juba lootust kaotamas, kui ei teagi mitmenda lombi põhjas jäi mu näppude alla midagi muud kui kivi. See oli münt. Vaatasin märga raha. Muidugi! Mulle meenus, et olin ju nimele järele visanud just selle mündi. Järelikult pidi samas lombis olema ka nimi. Hakkasin õhinaga uuesti sama loigu põhja läbi otsima. Hoolimata pikast pingutamisest, ei leidnud ma rohkem midagi. Olin nördinud, aga mida polnud, seda polnud. Seisin keset teed ,mõeldes, ehk sulas nimi vees lihtsalt ära? Kui see nii on, ei saagi ma ju seda leida ja üleüldse puudus mul ka teadmine, mismoodi peaks üks nimi katsudes tunduma. Olles end piisavalt lohutanud, jalutasin tagasi põõsani, kust olin oma otsinguid alustanud. Kogu mu varandus, puur lindudega ning kott külakostiga, olid alles.Tundsin kerget väsimust. Käed külmetasid, jalad olid pikast kükitamisest kangevõitu. Enne, kui edasi liigun, võtan lonksu kuuma jooki ja puhkan veidi siinsamas kraavi kaldal. Joonud mõned lonksud, tekkis vastupandamatu vajadus keha seal samas välja sirutada. Hea küll, pikutan pisut. Heitsin selili, sirutades käed mõnuga üle pea. Hea, et vihma enam ei saja. Pilved madalas sügistaevas kihutasid. Vaatasin neid erilise huviga, mõeldes endamisi: " Kuhu neil küll nii kiire on"? Ärkasin nagu ikka, ei tea isegi, mille peale, kuid hoopiski mitte uimasena, vaid külmast kangete kontidega. Istuli tõustes oli esimene asi, mida märkasin, puur, mis seisis seal samas kuhu olin ta pannud. Kiiruga üritasin taskust kätte saadakella, sest õige aeg oli tähtis, papaKoid olid tähtsad. Rõõmuga avastasin, et polnudki kaua maganud. Lindude toitmiseni oli veel aega. Ilm polnud põrmugi paremaks läinud. Ikka olid taevas hallid vihmapilved, mis nagu narrides ütlesid: "Sajame siis, kui meile meeldib". Värisesin külmast, pole ka ime. Hoolimata kõigest, olin siiski õnnelik, et polnud kauemaks magama jäänud. Valasin termosest pisut kohvi, et kuivama kippuvat kurku sooja joogiga veidi niisutada. Jook oli millegipärast täiesti jääkülm. Imestasin, mis ma imestasin, aga jõudsin lõpuks järeldusele, et kogu viga on kindlasti termoses, oli seegi juba ei tea kui vana. Polnud parata, pidin jälle koju minema, et uus kohvkeeta. Külma kohviga ei sobinud ju külla minna. Kõigele lisaks tundsin ka üsna tugevat nälga. Huvitav, sõin ju täna hommikul nagu tavaliselt. Mis siin ikka mõelda, järelikult tuleb kodus ka pisut süüa. Värske õhk ikkagi. Tõusin, korjasin oma asjad kokku ja hakkasin kodu poole tagasi minema. Jalad ei kuulanud hästi sõna, varbad olid kanged. Külmavärinad läbisid ühtepuhku kogu keha. Ebamugav kandam tundus nii raskena, et parema meelega oleksin ta sinnapaika jätnud. Lõpuks ometi.....jõudsin koju. Asetasin puuri ettevaatlikult tavalisele kohale. Pannud kohvi keema, sõin sellise isuga, et ei jõudnud ära imestada. Söömine tegi head. Tundsin end jälle üsna hästi. Külmavärinad kehast olid kadunud, olin valmis pooleli jäänud üritust jätkama. Kohv termoses, torkasin jalad säärikuisse.Kontrollisin, kas kell on taskus, võtsin puuri, koti värske kuuma külakostiga ning sulgesin enese järel ukse. Seekord ei seganud mind enam tõepoolest miski üle muruplatsi minemast. Tegingi nii. Seadsin sammud otse temani. Kuna tee polnud kuigi pikk, olin oma kandamiga peagi muruplatsi teises servas. Siit poolt olin teda harjunud nägema, sest samuti paistis ta mulle ka mu koduaknast. Nii ligidalt aga polnud ma teda küll näinud. Vaid mõni meeter mudast teed lahutas meid. Vaatasin teda hoolega. Midagi tuttavlikku oli neis riietes ja kogu tema olekus üldse. Astusin paar sammu, et näha ta nägu. Ei õnnestunud, sest pikad tuulest sasitud juuksed varjasid seda hoolega. Üldse oli ta hirmus kõhn. Kondised käed olid justkui väljavenitatud ja tundusid selle hapra keha jaoks liiga rasketena. Tegevusetult rippusid need käed, ei tõusnud isegi selleks, et lükata juukseid näolt kõrvale. Sinakas nahk, mille all olid näha paljud tumedad veresooned, andis mõista elust, mis neis soontes, hoolimata kõigest voolas. Nahk oli sinine kindlasti külmast, oli jusügis. Seisin ning mõtted lõikusid pilti. Miks ma ikkagi tulin? Mis õigusega tungin ma kutsumata võõra inimese olemisse? Aga kui ta polegi võõras? Noh, ja lõppude lõpuks, oleme siin tõesti vaid kahekesi. Miks ei võiks me siis ometi teineteisele seltsi pakkuda? Tegelikult võiks ta ise minu juurde tulla. Minu juures oleks meil palju mugavam. Soe tuba ja istuda saaks ka, aga ta ei tule. Tean seda, sest olin teda ju sageli koduaknast hõiganud. Ei tea, kust tuli mulle järsku pähe, aga äkki on ta kurt, see tähendab, et äkki ta ei kuule. See mõte ehmatas pisut. Sel juhul ei ole sõnadest mingit kasu ja kui ta tõepoolest ei kuule, ei saa ta ju teada ka minu olemasolust. Võib-olla usub ta, et on siin täiesti ihuüksi ning sellepärast polegi proovinud seltsi otsida. Kogu mu mõttekäik tundus hetkeolukorras üsna loogiline. See andis julgust ja jõudu edasi tegutseda, kuid pani mind ka raske küsimuse ette. Kuidas temaga suhelda? Püüdsin võtta asja võimalikult rahulikult. Kõigepealt vaatasin kella. Lindude toitmiseni oli veel aega. Pannud kella taskusse tagasi, sain korraga aru oma tobedusest - lähen külla kellelegi, kes on kindlasti sügises seismisest külmast kange ning täiesti nälginud, ainult mingi mõttetu kohvilurriga. Ei, ei seda ei tohtinud lubada. Mäletasin veel, et sooja annab kõige paremini kuum tee meega. Jah just mesi oli see, mis pidi olema. Kas mul üldse on kodus mett? Ega midagi, tuli koju tagasi minna. Võtsin koti, silitasin puuri katvat lina ja läksin. Kõik kahtlused ning hirmud oli asendatud ühe suure vajadusega hoolitseda. Kodus panin kõige pealt keema vee. Oli valida kas piparmünt või vaarikavarred. Tegin valiku varte kasuks. Pannud tee pliidiservale tõmbama, läksin otsima midagi, mis oleks hea ning soe ta poolpaljast külmetavat keha katma. Esiku kapist leidsin vana teki, mis küll kõige parem välja ei näinud, kuid oli siiski täiesti terve ning puhas. Pealegi oli tekk piisavalt suur ja paks. Sättisin teki võimalikult väikeseks kokku. Seejärel võtsin sahvrist järgmise termose. Kallanud tee termosesse, hakkasin mett otsima. Otsisin hoolega läbi terve köögi. Vaatasin ka sahvri riiulid üle. Mõttetu oli loota, et seal tühjade purkide, pudelite vahel mõni kasvõi poolik meepurk võis olla. Hea küll, pole midagi teha, tuleb mee asemel ikkagi suhkur võtta. Kuigi mesi oleks parem. Termose teega ja suhkrupurgi kotti pannud, võtsin köögikapist kolm lillekujulist küpsist, justkui lohutuseks leidmata jäänud mee eest. Olingi valmis minema. Pannud säärikud jalga, võtsin teki, koti ning väljusin. Sammusin rahuliku südamega üle muruplatsi. Puur oli alles. Panin ülejäänud kandami puuri kõrvale maha, et vaadata kella. Lindude toitmiseni oli veel aega. Pannud kella taskusse tagasi, pidasin aru, kuidas oleks kõige parem puuri, teki ja kotiga ületada see mudane takistus, mis meie vahel ülbelt laiutas. Selge oli see, et kõigi asjadega korraga oli see võimatu. Lõpuks leidsin siiski lahenduse. Tuleb käia kaks korda. Minu kiuste oli sadama hakanud. Tundsin seda juba siis, kui teki ja kotiga üle muruplatsi tulin. Need mõned üksikud piisad ei seganud. Nüüd aga jooksis vihmavesi mööda mu nägu, nõrgudes osavalt krae vahele, tekitades sügelevat ebamugavustunnet. Tekk! Tekk saab märjaks! Märg tekk aga sooja ei anna. Rabasin teki kaenlasse, jooksmaks kodu poole, et toppida see kilekotti. Kodus puistasin esiku kapi põhjalikult laiali. Nii suurt koti ei olnud. Tuli mitu väikest ära lõhkuda ja teibiga ümber teki panna. Kõigega valmis saanud, võtsin esiku riidevarnast igaks juhuks ka vihmavarju. Jõudnud oma ülejäänud asjade juurde tagasi, selgus, et vihmavarju kaasavõtmine osutus vägagi vajalikuks. Panin varju puuri kaitseks. Veendunud, et lindude toitmiseni on veel aega, võtsin teki kaenlasse, koti hammaste vahele ja astusin esimese sammu mudasel teel. Vihma kallas, porine vesi tungis üle sääriku serva. Iga samm oli raske lirtsuv pingutus. Kogu ürituse katkestamine ei tulnud sellegi poolest enam kõne allagi. Liiga lähedal oli eesmärk. Surusin hambad tugevamini kokku, et kott maha ei libiseks. Lõpuks jõudsin kohale. Esialgu ei saanud ma aga endale rohkemat lubada, kui seda, et panin asjad ta selja taha maha. Oli vaja tagasi minna. Puur vihmavarju all ootas. Läksin tagasi. Hoolimata vett ning pori täis säärikute raskusest, oli siiski asjadeta kergem käia. Puuri juurde tagasi jõudnud, kallasin kõigepealt säärikutest välja mudase vee. Et rohkem mitte aega kaotada, võtsin puuri koos vihmavarjuga sülle ning hakkasin taas läbi vee ja muda minema. Jõudnud lõpuks õnnelikult kohale, panin puuri koos varjuga teiste asjade kõrvale. Olin absoluutselt must ja läbimärg. Asjadki olid, hoolimata minu pingutusest, märjad ning mudased. Aga ma olin siiski kohale jõudnud. See tegi rõõmu. Hakkasin naerma, naersin nõnda, kui ei eales varem, hõisates nii palju, kui kõri võttis. Kohale jõudsin, ma jõudsin kohale. Pisarad jooksid läbisegi vihmapiiskadega mööda nägu nii, et ma ei näinud läbi selle vete voolamise peaaegu midagi. Hetkel olin õnnes pime.Lõpuks kogusin end veidi. Pühkisin näolt pisarad ning vaadates enese ümber, tekkis küsimus, et kuhu ma siiski kohale olin jõudnud??? Mu asjad, kilekottitesse pakitud tekk, kott, puur lindudega, mille peal oli kaitseks vihmavari ja mina, rohkem mitte kedagi. Olin täiesti üksi, seistes sügiseses sajus, keset teed, põlvini mudas, ega osanud taibata, miks ma seal nõnda seisan.
Tõusin, et selga sirutada. Pea valutas. Lamp laual põles, hoolimata sellest, et väljas oli valge. Vaatasin kella, kell seisis. Panin mängima pisikese transistorraadio. Peale pikka ootamist selgus, et on13.oktoober. Heitsin pilgu kalendrisse, punane aknake, mida sai edasi tagasi lükata, oli 10.oktoobri peal. Astusin akna juurde, et vaadata kas sajab veel. Otse üle suure muruplatsi, keset teed vihmas ja tuules, seisis keegi. Keegi, kes oli põlvini mudas. Pingutasin oma veidi viletsaid väsinud silmi. Midagi väga tuttavat oli temas ning tema liikumatus seismises. Avasin akna ja hõikasin. Tulutu, ei mingit liigutust. Istusin laua taha, vajudes sügavalt mõttesse. Külm tuul tormas luba küsimata tuppa, proovides mulle öelda, et olin akna lahti unustanud. Mina aga ei suutnud sellest aru saada, niivõrd olid mõtted mu teadvuse hõivanud. Poole kõrvaga kuulsin veel, kuidas raadios keegi nohuse häälega mees, võideldes raadioraginatega, ütles, et homsest ilm paraneb,sadu lakkab ning tuul pöördub, kuhu, seda ma enam ei kuulnud.

i.r 2003 suvi

fotod kolisid ära - photos moved to

2010-01-14T19:13:00.008+02:00

jätkan seal - there will continue www.avatudalbum.pri.ee
vabandan ebamugavuste pärast, mis pilte vaadates võivad
tekkida. töö on alles pooleli - tasapisi proovides ja vaadates,
et kuidas on hea ja kuidas veel parem - kord saabub see
päev, kui võib öelda - tehtud.

kulgemine

2010-01-03T22:43:00.004+02:00

minevik ei ole kadumine.
iga mõte temas elab praegu
nagu kaitsvas emaüsas,
tuletades meelde enda sündimise aegu.

tulevik ei ole see mis tuleb.
on vaid mineviku vari.
mõtlemine sellest - see on adumine,
muidu oleks elamine liiga vali.

olevik on tihti nagu uni.
mineviku tuleviku väike vend.
kes meenutamist vahel kuidagi ei talu,
sest ei jaksa ületada end.

kevad 2003.

lõpuni aus

2009-12-29T23:23:00.004+02:00

üks vale
vihmana peksis vastu akent
üks vale
seisis ukse ees hanges
üks vale
magas soojas voodis
üks vale
istus veel koidikul paadis
üks vale
kirevat pilti maalis
sinna juurde kirjutas juttu
üks vale
päeval kõlavalt naeris
öösel nuuksus
valevalusat nuttu
üks vale elas
olles lõpuni aus
olles alati siiras süütu
üks vale elas otsides tõtt
olles alasti otsatult tüütu

suvi 1996.

tööpäev

2009-12-22T15:19:00.005+02:00

riisusin mõtteid
reha läks kortsu
riisutud mõtteid
sain ilmatu portsu

kaevasin tundmustes
labidas murdus
auk sai väike
seal midagi polnud

puurisin südames
otsides mõtetest süüd
miski end liigutas hämaras
tumetuttavas rüüs

nüri noaga
lahkasin hinge
lõigates sisse
võrdkülgseid ringe

suvi 1996

oodates

2009-12-20T16:25:00.005+02:00

väljaütlemata sõnad
tegid kunstlikku hingamist,
kuni viimnegi põrand
ei kandnud väljaöeldu rasket hingamist

välja öeldud pilgud
komistasid kukkusid,
väljaütlemata sõnades
öösel ja päeval tukkusid.

väljaütlemata sõnad
hoidsid välja öeldut.
oodates ise ennast,
oodates seda, mis tehtud, mis mõeldud.

märts 2003.

ei ulatu

2009-12-18T13:31:00.005+02:00

meie vahel pole midagi.
seda on nii palju,
et kogu õhk, mida hingame,
on mõtete loodud ruttavaist tuttavaist,
kes teineteist tervitada ei julge,
läbipääsmatult kitsas.
nii kitsas,
et naabrinaine ei mahu hiirtki karjatama.
nii kitsas,
et haige naabrimees ei mahu valust karjatama.
ise me seisame,
üks ühel pool, teine teisel pool äärt,
tahtmata uskuda,
et oleme teineteist väärt.
seisame vaikides.
valutades.
väsinud jalgel.
suutmata istuda, pikali heita.
suutmata iitsatada,
sest kardame hukkuda,
kardame kukkuda enda poolt loodud arusaamade maa päält.

veel üks mõte aastast 2003

pilk selja taha

2009-12-17T14:27:00.008+02:00

põleb elu, kui punane latern.
silmad pilluvad sädemeid öös.
nii salajaausalt avatud aken.
süda teeb hoolega tööd.

oh seda õnnetut vaikust.
ta tahaks nii palju öelda.
seda nutvat inetut laiku
proovib aeg rõõmsamaks mõelda.

kase ladvas on varese pesa.
lapsepõlv sitsikleidis.
kui saaks veel midagi teha.
silm tee pealt sitika leidis.

täna tee tundub palju kitsam.
jõest saanud ahtake oja -
siis kõik oli hoopis lihtsam.
uni täitis väsinud aja.

üks lihtne mõte aastast 2003

2009-12-04T14:08:00.008+02:00

oodatud võõras

2009-10-17T23:45:00.001+03:00

ta puudutas sind
kui olid seisatanud
ta kõnetas sind
kui olid naeratanud
ta uskus sinusse
siis kui pudelist oli joodud viimane piisk
ta tuli ühel sompus sügisõhtul
kusagilt kus reaalsus on defitsiit
sa ei tunnegi teda
ja juba keedad talle teed
suhkruga koos mõned seosetud sõnad
sa vist ikka ei tea mida sa teed

sassis vahe korrad

2009-09-17T20:17:00.006+03:00

kõndija astus jalg jala ette
lauluke hammaste vahel
viisi kirjutas tuul
sõnad sirgeldas liblikas õiel
midagi ühist polnud neil kahel
kõik tulenes olu korrast
ilmast
ulmast
uimast
ja süümest
silmapiirist
mis kutsuvalt tüüne
vahe kordade selgusest
vahi kordade helgusest
sammude pikkusest
kõndija astus jalg jala ette
viisijupp hammaste vahel
vilistas noote koltunud vihikust
hangunud päevade halast
suurte saabaste raksuvad sammud
küla krants püüdis haarata jalast

enne homset

2009-09-15T19:29:00.002+03:00

veenire kulgeb
kuukumas klaasil
ei rõõmu
ei kurbust
tühja koha
tüütu tühimik
eatu
veatu
omaette
üdini üüratu

3 minutit enne ärkamist

2009-09-09T20:00:00.002+03:00

omade keskel
ohet on kuulda
taldrikud tühjad
kõhud täis
ootamised tegid ringi ümber ootaja
vaatamised piilusid tuulde
kuulamised keskendusid kõrvalisele
buss väljus kell kaheksa 50
punane ikarus

umbsete uste usku

2009-09-09T00:32:00.003+03:00

umbsete uste pragudest
valgust valgus veele
supikausis ulpis paberist laevuke
hangunud rasvalaikude vahel
vabas vees
oli teel
hulgana tormiseid mõtteid pardal

istudes kohvril

2009-08-29T23:11:00.001+03:00

hea või paha
jäljed jääks maha
mõned üksikud ette
enamus selja taha
tee tühermaal
tüütu igav ja üksik
vaadates kuhugi sinna kus kuused
või männid või meri
kes teab
tahab ei taha
või ikkagi minema peab

sügist aimates

2009-08-28T14:13:00.002+03:00

pots pots pots
kukub õunu
pime tuba teeb meele mõruks
valgus on liiga aus
üks osa musta
üks osa valget
saab hoolega sedades ühtlase tuimuse
väsimus kutsub esile vihma
vihm teeb olemise vesiselt vagaseks
vesine toit ei toida
magusad isud tõstavad pead
tärkab hulgana paberist lilli
ilu vist
imal on sukrusiirupis sulistada
juhul kui ujuda ei oska

intiimne

2009-08-25T15:27:00.002+03:00

avasin akna
udusein pani vasu vahtimist
intiimsus on imelik asi
kuidagi väga isiklik
peegel pajatas pahuras meeles
patuses keeles
tahaks midagi kerget
õrnõhulist
heitsin pikali
ootasin
kedagi ei tulnud

vahelduv pilvisus

2009-08-24T00:06:00.002+03:00

sõnad said otsa ühel päeval
teine päev ei olnud veel saabunud
kahe vahel kahvliga sonkides
isepäiselt loikudes lonkides
tasakesi suuri mõtteid sai mõeldud
oo ja aa
Oo ja
kunagi oli ja ei olnud ka
nii on see alati olnud ja
samas nagu ei ole ka

pihtimus

2009-08-18T19:13:00.004+03:00

kas tead kevad tuli
ausõna üks naine nägi aknast
see naine elab ühe mehe lähistel
noh kõrvaltänavas

see naine rääkis ühele mehele
et nägi kevade tulekut
see mees rääkis jälle mulle
ja mina lobisesin kõik välja

nüüd olengi juba mitu aastat tasa olnud
sest kuidagi piinlik on