18.12.09

ei ulatu

meie vahel pole midagi.
seda on nii palju,
et kogu õhk, mida hingame,
on mõtete loodud ruttavaist tuttavaist,
kes teineteist tervitada ei julge,
läbipääsmatult kitsas.
nii kitsas,
et naabrinaine ei mahu hiirtki karjatama.
nii kitsas,
et haige naabrimees ei mahu valust karjatama.
ise me seisame,
üks ühel pool, teine teisel pool äärt,
tahtmata uskuda,
et oleme teineteist väärt.
seisame vaikides.
valutades.
väsinud jalgel.
suutmata istuda, pikali heita.
suutmata iitsatada,
sest kardame hukkuda,
kardame kukkuda enda poolt loodud arusaamade maa päält.

veel üks mõte aastast 2003

2 comments:

kyungmee ütles...

Inga, wonderful writing!! Some did not translate but it is okay...I still felt your expression.

Inga Russak ütles...

you're still good! I also tried to reserve the English poems and the other to translate a bit here, but the idea is still very unclear. nice if you can do to understand what is translated - than you!