sügist aimates

pots pots pots
kukub õunu
pime tuba teeb meele mõruks
valgus on liiga aus
üks osa musta
üks osa valget
saab hoolega sedades ühtlase tuimuse
väsimus kutsub esile vihma
vihm teeb olemise vesiselt vagaseks
vesine toit ei toida
magusad isud tõstavad pead
tärkab hulgana paberist lilli
ilu vist
imal on sukrusiirupis sulistada
juhul kui ujuda ei oska